{"id":2001,"date":"2019-07-15T08:00:57","date_gmt":"2019-07-15T08:00:57","guid":{"rendered":"http:\/\/ets.kbfi.ee\/?p=2001"},"modified":"2022-11-10T20:57:27","modified_gmt":"2022-11-10T20:57:27","slug":"seltsi-2019-aasta-koosolek-toimus-koos-konverentsiga-kemikaalid-keskkonnas-ja-inimese-biomonitooring-7-8-juunil-nelijarvel","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/ets.kbfi.ee\/et\/seltsi-2019-aasta-koosolek-toimus-koos-konverentsiga-kemikaalid-keskkonnas-ja-inimese-biomonitooring-7-8-juunil-nelijarvel\/","title":{"rendered":"Seltsi 2019. aasta koosolek toimus koos konverentsiga \u201eKemikaalid keskkonnas ja inimese biomonitooring\u201c\u00a0"},"content":{"rendered":"\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t

Seltsi 2019. a. koosolek toimus koos konverentsiga \u201eKemikaalid keskkonnas ja inimese biomonitooring\u201c\u00a0 7.-8. juunil Nelij\u00e4rvel. Konverentsist v\u00f5tsid lisaks seltsi liikmetele osa Sotsiaalministeeriumi,\u00a0T\u00f6\u00f6inspektsiooni, Tartu \u00dclikooli ja Terviseameti t\u00f6\u00f6tajad ja ka m\u00f5ned doktorandid\u00a0v\u00e4ljastpoolt seltsi. Ka esinejate hulgas oli nii seltsi liikmeid kui ka k\u00fclalislektoreid.<\/p>

Marike Kolossa-Gehring<\/b>, Saksa Keskkonnaagentuurist andis (video\u00fclekande
vahendusel) \u00fclevaate EL v\u00f5rgustikust HBM4EU, mis on peamiselt EL riike \u00fchendav
partnerlus, mille eesm\u00e4rgiks on luua \u00fchtne s\u00fcsteem inimese biomonitooringu
l\u00e4biviimiseks, sh proovide kogumise s\u00fcsteem, proovianal\u00fc\u00fcsi metoodika, samuti
andmeplatvorm ning andmevahetuse mehhanism. T\u00e4naseks hetkeks on projekti raames kogutud enamasti v\u00f5rgustiku liikmesriikides juba k\u00e4imasolevate v\u00f5i l\u00f5ppenud projektide tulemusi ning paika on pandud ka proovide kogumise ning anal\u00fc\u00fcsimise plaan tulevikuks.
Toomas Veidebaum<\/b>\u00a0Tervise Arengu Instituudist andis \u00fclevaate biomonitooringu
p\u00f5him\u00f5tetest, olulistest aspektidest, mida biomonitooringu l\u00e4biviimise puhul j\u00e4lgida ning millele eelnevat m\u00f5elda, sealhulgas andmete t\u00f5lgendamise k\u00fcsimustest.
Kai Klein Balti Keskkonnafoorumist tutvustas 2015.a. valminud uuringut v\u00f5imalike saasteainete: ftalaadid, pol\u00fcbroomitud difen\u00fc\u00fcleetrid, perfluoro\u00fchendid, sisaldust veres, \u00f5hus, kodutolmus ja toodetes. N\u00e4iteks ftalaatide kehavedelike kontsentratsioonide ning plasttoodete kasutamise vahel leiti selge seos. Toodetes vaadeldi ka formaldeh\u00fc\u00fcdi sisaldust ning mitmetest lastele m\u00f5eldud toodetest leiti formaldeh\u00fc\u00fcdi lubatust rohkem. Uuring oli esimene piloot, mis vaatles nn tavakeskkonnas olevate saasteainete
kontsentratsioone lisaks keskkonnale endale ka inimese organismis.
Hans Orru\u00a0<\/b>Tartu \u00dclikoolist andis \u00fclevaate k\u00e4imasolevast uuringust, mille eesm\u00e4rgiks on selgitada v\u00e4lja metoodika biomonitooringu l\u00e4biviimiseks p\u00f5levkivisektoriga kokkupuutuvate inimeste seas. Hetkel tegeleb projekt sobivate biomarkerite tuvastamisega ning projekti l\u00f5puks peaksid valmima soovitused biomarkerite valikuks ja kasutamiseks rahvastikup\u00f5hises biomonitooringus.
Mailis Laht<\/b>\u00a0Keskkonnauuringute Keskusest andis \u00fclevaate Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi rakenduskava raames kalades uuritavatest saasteainetest (raskmetallid, dioksiinid, PCB-d). Vaadeldi kokku 7 kalaliiki, mis enamasti p\u00fc\u00fctud Soome lahest, ent ka j\u00f5esuudmetest (j\u00f5esilm) ning Liivi lahest. Seni anal\u00fc\u00fcsitud kalade tulemused n\u00e4itavad, et plii, dioksiinide, elavh\u00f5beda kontsentratsioonid kalades ei \u00fcleta piirnorme, samas aga oli L\u00e4\u00e4nemere seisund elavh\u00f5beda suhtes \u00fcldiselt halb. Sama v\u00f5ib \u00f6elda ka uuritud Purtse ja Rannapungerja j\u00f5gede kohta, kus viimases oli ka kaadmiumi kontsentratsioon oluliselt \u00fcle piirnormi.
Mare Oder<\/b>\u00a0Terviseametist t\u00f5i praktilisi n\u00e4iteid tavakasutuses olevatest ohtlikumatest kemikaalidest. Suurem osa m\u00fcrgistusjuhte on seotud tavakasutuses olevate kemikaalidega, mille ohtlikkust inimesed ei taju v\u00f5i lihtsalt toodete segiajamise t\u00f5ttu.
Maarika Haidak Sotsiaalministeeriumist r\u00e4\u00e4kis kemikaalidest t\u00f6\u00f6keskkonna-alases \u00f5iguses.
Viive Pille\u00a0<\/b>P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaiglast t\u00f5i elulise n\u00e4ite pestitsiididega seotud
t\u00f6\u00f6tervishoiu juhtumist, millest selgus, et sageli ei oma ka t\u00f6\u00f6andjad ise \u00fclevaadet oma valdkonnas kasutatavatest kemikaalidest ning ei tea nende ohtlikkusest. Enamasti on t\u00f6\u00f6tajad selles osas juhendamata.
Galina Zemtsovskaja<\/b>\u00a0P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaiglast r\u00e4\u00e4kis plii biomonitooringust
t\u00f6\u00f6tervishoius ning vastavatest juhendmaterjalidest. Tallinna Tehnika\u00fclikooli vanemteaduri\u00a0\u00a0ettekanne puudutas kvaliteedin\u00e4itajate poolest ebasobiva joogivee puhastamise v\u00f5imalusi.<\/p>

Ettekannetele j\u00e4rgnes arutelu \u201eL\u00e4hituleviku plaanid ja v\u00f5imalused Eestis seoses
biomonitooringuga\u201c, mis k\u00e4is j\u00e4rgmiste k\u00fcsimuste \u00fcmber: Milline on biomonitooringu v\u00f5imekus Eestis? Missuguseid v\u00f5imalusi pakub biomonitooring erinevatele osapooltele (avalikkus, teadlased, poliitikakujundajad jne)? Milline potentsiaal on biomonitooringul tulevikus (Eesti, Euroopa ning globaalsel tasemel)? Arutelu tulemusel j\u00f5uti j\u00e4reldusele, et Eestil oleks kindlasti kasulik osa v\u00f5tta Euroopa biomonitooringu-alastest tegevustest, ent tuleks tegutseda l\u00e4bim\u00f5eldult. Soovitati ellu kutsuda biomonitooringu programm, mille raames toimuks koordineeritult proovide kogumine. \u00dche m\u00f5ttena pakuti biomonitooringuks kasutada juba olemasolevaid biopankade proove, ent selle puudusena toodi v\u00e4lja, et iga proovi jaoks oleks tarvis spetsiifilist kogumismetoodikat. Diskuteeriti ka biomonitooringu termini \u00fcle ning soovitati v\u00f5imalusel kasutada \u201ebioloogilist seiret\u201c.<\/p>\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

juuli 15, 2019<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":2002,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[1],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/ets.kbfi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2001"}],"collection":[{"href":"http:\/\/ets.kbfi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/ets.kbfi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/ets.kbfi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/ets.kbfi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2001"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/ets.kbfi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2001\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2067,"href":"http:\/\/ets.kbfi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2001\/revisions\/2067"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/ets.kbfi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2002"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/ets.kbfi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2001"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/ets.kbfi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2001"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/ets.kbfi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2001"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}