1. Üldsätted.
1.1. Eesti Toksikoloogia Selts (edaspidi Selts) on Eestis toksikoloogia alaste uurimustega tegelevate ning sellest teadusharust huvituvate isikute vabatahtlik, iseseisev ja sõltumatu mittetulunduslik ühendus, mis tegutseb liikmete omavalitsuse alusel.
1.2. Selts on asutatud Tallinnas, 17. oktoobril 1997.a.
1.3. Selts on era-õiguslik juriidiline isik oma pangakonto(de) ja pitsatiga.
1.4. Seltsil on üldkoosoleku poolt kinnitatud atribuutika ja sümboolika, mille kasutamise määrab Seltsi üldkoosolekul kinnitatud statuut
1.5. Selts juhindub oma tegevuses seadustest, õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast
1.6. Seltsi asukohaks on Tallinn
1.7. Selts on asutatud tähtajatult
1.8. Seltsi majandusaasta algab 1. Jaanuaril ja lõpeb 31. Detsembril

2. Seltsi eesmärk ja ülesanded:
2.1. igakülgselt arendada ja populariseerida toksikoloogia suunitlusega uurimistegevust, täienduskoolitust ja rahvaharidust;
2.2. korraldada toksikoloogia ja selle lähidistsipliinide alaseid konverentse, sümpoosione, diskussioone, nõupidamisi, seminare, õppereise, näitusi jms.;
2.3. soodustada oma aktiivsete liikmete (eriti kraadiõppe-üliõpilaste ja noorspetsialistide) osalemist rahvusvahelistel teadusüritustel ja staþeerimist koostööpartnerite juures;
2.4. kaasa aidata Eesti majanduse, loodusvarade säästliku kasutamise ja keskkonnakaitsega seotud toksikoloogia alaste probleemide arutamises ja lahendamises;
2.5. luua kontakte ja korraldada koostööd kolleegidega, kes töötavad toksikoloogia ning selle lähidistsipliinide alal nii Eestis kui väljaspool Eestit;
2.6. kaitsta Seltsi liikmete kutsealaseid huvisid;
2.7. toksikoloogia alaste konsultatsioonide ja eksperthinnangute andmise organiseerimine nii juriidilistele kui füüsilistele isikutele;
2.8. propageerida eetikaprintsiipide järgimist toksikoloogias ja sellega külgnevates teadus- ning uurimissuundades

3. Oma eesmärkide saavutamiseks on Seltsil õigus:
3.1. organiseerida ja võtta vastu rahalist abi asutustelt, firmadelt ja fondidelt; osta, omada ja sooritada tehinguid kinnisvara ja väärtpaberitega; võtta vastu kinke, annetusi, testamente; korraldada korjandusi ning ka tasulisi konverentse, seminare jms;
3.2. publitseerida konverentside, seminaride jms. materjale ja Seltsi informatsioonilehte;
3.3. anda välja uurimis-stipendiume toksikoloogia-alasteks uuringuteks, toetusi osalemiseks kursustel/konverentsidel ja preemiaid toksikoloogia alal tehtud silmapaistvate tööde eest (s.h. magistri- ja doktoritööd), esitada liikmeid aunimetuste ja autasude saamiseks.
3.4. astuda vastavate rahvusvaheliste seltside või liitude liikmeks

4. Seltsi liikmed, liikmeks vastuvõtmine, väljaastumine, väljaarvamine
4.1. Seltsi võivad kuuluda tegev-, välis-, au- ja toetajaliikmed.
4.2. Tegevliikmeteks võivad olla kõik toksikoloogiaga tegelevad ja toksikoloogia-huvilised isikud. Tegevliikmete vastuvõtu otsustab seltsi juhatus kahe tegevliikme soovitusel. Liikmeks vastuvõtmine jõustub pärast isiku poolt Seltsi sisseastumismaksu ja aastase liikmemaksu tasumist.
4.3.Välisliikmeks võib olla alaliselt väljaspool Eestit elav isik, kes tegeleb toksikoloogiaga või tunneb huvi selle vastu. Välisliikmeks vastuvõtu otsustab juhatus isikliku avalduse alusel. Liikmeks vastuvõtmine jõustub pärast isiku poolt Seltsi sisseastumismaksu ja aastase liikmemaksu tasumist.
4.4. Auliikmeks võib olla isik, kellel on eriti suuri teeneid seltsi ees või Eesti toksikoloogia arendamisel. Auliikmeid valib Seltsi üldkoosolek.
4.5. Toetajaliikmeks võivad olla avalduse alusel ettevõtted, asutused, organisatsioonid ja üksikisikud, kes soovivad aineliselt ja moraalselt toetada Seltsi tegevust.
4.6. Tegev- ja välisliikmete sisseastumismaksu ja liikmemaksu suuruse otsustab Seltsi üldkoosolek. Mittetöötavate pensionäride ja üliõpilaste liikmemaks on pool tegevliikme liikmemaksust.
4.7. Seltsi liige arvatakse seltsist välja Seltsi juhatuse otsusega. Väljaarvamise aluseks võib olla liikme kirjalik avaldus, Seltsi põhikirja sätete rikkumine või liikmemaksu tasumata jätmine 2 aasta jooksul. Juhatus teatab liikmele vähemalt 2 nädalat kirjalikult (kas posti, faksi või elektronposti teel) ette selle koosoleku toimumisest, millisel arutatakse tema Seltsist väljaarvamist. Liikmel on õigus koosolekul osaleda ja vaidlustada juhatuse otsus järgmisel Seltsi üldkoosolekul.

5. Seltsi liikmete õigused ja kohustused
5.1. Seltsi liikmetel on õigus osa võtta kõigist läbiviidavatest üritustest, avaldada oma uurimistöö tulemusi Seltsi väljaannetes, apelleerida üldkoosolekul juhatuse otsustele, teha Seltsi kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanekuid erialapädevais küsimustes ja astuda Seltsist välja.
5.2. Seltsi liikmetel on õigus kuuluda Seltsi juht- ja kontrollorganitesse, omada hääleõigust Seltsi üldkogul. Igal liikmel on üldkogul otsustatavate küsimuste hääletamisel üks hääl.
5.3. Seltsi liige on kohustatud kaasa aitama Seltsi eesmärkide elluviimisele, täitma Seltsi põhikirja nõudeid, tasuma õigeaegselt liikmemaksu, täitma Seltsi üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.

6. Üldkoosolek
6.1. Seltsi kõrgem organ on liikmete üldkoosolek, mis kutsutakse kokku Seltsi juhatuse poolt mitte harvem kui üks kord aastas. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada Seltsi liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine Seltsi liige.
6.2. erakorraline üldkoosolek võidakse kokku kutsuda juhatuse otsusel või 1/10 Seltsi liikmete kirjalikul nõudmisel;
6.3. üldkoosolekul on igal liikmel iseenda  või tema poolt volitatud esindaja kaudu 1 hääl. Hääletamine on avalik, kui koosolek ei otsusta teisiti.
6.4. Seltsi üldkoosoleku toimumise aeg ja koht teatatakse liikmetele ette vähemalt 2 nädalat kas posti, faksi või elektronposti teel;
6.5. üldkoosolek on otsustusvõimeline kui selles osaleb või on esindatud üle ½  Seltsi liikmetest;
6.6. Kui üldkoosolek ei ole paragrahvis 6.5. sätestatu kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekus osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekus osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget.
6.7. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu kohalviibivate liikmete või nende esindajate lihthäälteenamusega (v.a. punktis 6.8.1. ja 10.2. kirjeldatud juhtumid). Kui poolt- ja vastuhääli on võrdselt, on otsustavaks hääleks Seltsi esimehe hääl.
6.8. üldkoosoleku pädevuses on:
6.8.1. Seltsi põhikirja muudatused. Põhikirja muudatuste sisseviimiseks on vaja üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud Seltsi liikmete poolthääli, kusjuures Seltsi liikmeid peab olema eelnevalt teavitatud vastava üldkoosoleku päevakorrast nagu näidatud punktis 6.4.
6.8.2. Seltsi juhatuse määramine ja vajadusel revisjonikomisjoni määramine;
6.8.3. Seltsi tegevuse reorganiseerimine, ühinemine, jagunemine või likvideerimine;
6.8.4. stipendiumide, autasude ja preemiate sisseseadmine ning nende määramise korra kehtestamine;
6.8.5. Seltsi atribuutika ja sümboolika ja selle kasutamise korda reguleeriva statuudi kinnitamine;
auliikmete valimine;
6.8.6. sisseastumismaksu ja liikmemaksu suuruse määramine
6.8.7.Seltsile kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjadega tehingute tegemine;
6.8.8. muud tegevused, mis tulenevalt seadusest või põhikirjast ning pole antud teiste organite pädevusse.
6.8.9. Seltsi tegevus- ja finantsaruande kinnitamine

7. Juhatus
7.1. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib Seltsi tegevust juhatus, milles on 3-6 liiget.
7.2. Juhatuse määrab Seltsi üldkoosolek 4 aastaks ja juhatus on vastutav üldkoosoleku ees.
7.3. Juhatus
7.3.1. nimetab enda hulgast ametisse Seltsi juhatuse esimehe  ja sekretäri-varahoidja.
7.3.2. koostab Seltsi tegevuskava,eelarved ja aruanded;
7.3.3. moodustab Seltsi tegevuseks vajalikke töörühmi ja komisjone, suunab nende tegevust;
7.3.4. võtab vastu ja arvab välja liikmeid;
7.3.5. autasustab Seltsi liikmeid;
7.3.6. sõlmib Seltsi tööks vajalikke lepinguid;
7.3.7. esindab Seltsi riiklikes ja ühiskondlikes organisatsioonides Eestis ja väljaspool Eestit;
7.3.8. peab kirjavahetust organisatsioonide ja üksikisikutega;
7.3.9. käsutab Seltsi rahalisi ja materiaalseid vahendeid;
7.3.10. võtab ametisse ja vabastab ametist seltsi palgalisi töötajaid;
7.3.11. valmistab ette üldkoosolekud;
7.3.12. soetab Seltsi tegevuseks vajalikke materiaalseid väärtusi;
7.3.13. juhatuse koosolek toimub vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord poole aasta jooksul. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest. Koosolekut võib pidada ka elektronposti teel. Juhatuse otsused võetakse vastu liht-häälteenamusega, igal juhatuse liikmel on 1 hääl. Kui poolt-ja vastuhääli on võrdselt, on otsustavaks hääleks Seltsi esimehe hääl.
7.3.14. juhatus korraldab Seltsi raamatupidamist vastavalt raamatupidamisseadusele
7.3.15. juhatus on pädev esindama Seltsi kõigis seadusest tulenevates õigustoimingutes
7.3.16. juhatuse liikme võib tagasi kutsuda kui tema kohustused Seltsi ees on olulisel määral täitmata või on ilmnenud tema võimetus või soovimatus Seltsi juhtida.
7.3.17. Seltsi esindab Seltsi juhatuse esimees eraldi või kõik ülejäänud juhatuse liikmed üheskoos.

8. Allüksused
Seltsil võivad olla allüksused, mis ei ole juriidilised isikud. Allüksuseid võidakse moodustada ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides Seltsi liikmete algatusel nii Eesti Vabariigis kui ka välisriikides.
8.1. Seltsi allüksuste juhatus valitakse allüksustesse kuuluvate liikmete poolt;
8.2. allüksuste juhatus:
8.2.1. juhib allüksuste tegevust;
8.2.2. kogub liikmemaksu;
8.2.3. algatab küsimusi Seltsi juhatuse ees;
8.2.4. koostab ja esitab allüksuste aruanded;
8.2.5. allüksuste juhatus on vastutav seltsi juhatuse ees

9. Seltsi vahendid ja finantsmajandusliku tegevuse alused
9.1. Seltsi majandusliku aluse moodustavad:
9.1.1. sisseastumis- ja liikmemaksud;
9.1.2. ürituste korraldamisest, konverentside teesi- ja artiklikogumike jmt. väljaannete müügist laekuvad tulud;
9.1.3. deposiithoiuste intressitulud, kinnisvara haldamisest ja müügist ning väärtpaberite müügist saadud tulud;
9.1.4. annetused ja vabatahtlikud maksed;
9.1.5. muud laekumised ning Seltsi tegevuse tagamiseks soetatud vara.
9.2. Oma põhikirjalise tegevuse tagamiseks on Seltsil õigus sõlmida lepinguid teiste juriidiliste isikutega ning omada sihtasutusi. Oma tegevuse eesmärkide saavutamiseks arendatava tegevusega ei taotle Selts majandusliku kasu saamist;
9.3. Selts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga;
9.4. Selts ei vastuta oma liikmete kohustuste täitmise eest ja Seltsi liikmed ei vastuta Seltsi kohustuste täitmise eest;
9.5. Seltsi rahaliste vahendite käsutamise õigus on Seltsi juhatusel, kes vastutab nende sihipärase kasutamise eest.
9.6. Peetakse raamatupidamise arvestust ja makstakse makse riigi- ka kohalikku eelarvesse seadusandluses ettenähtud korras ning peetakse statistilist aruandlust.

10. Lõpetamine. Likvideerimine. Ühinemine. Jagunemine
10.1. Seltsi tegevuse lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustab Seltsi üldkoosolek.
10.2. Seltsi tegevuse lõpetamiseks, ühinemiseks või jagunemiseks on nõutav Seltsi Üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud üle 2/3 osalenud või esindatud Seltsi liikmetest, kusjuures Seltsi liikmeid peab olema eelnevalt teavitatud vastava üldkoosoleku päevakorrast nagu näidatud punktis 6.4.
10.3. Seltsi likvideerijateks on üldkoosoleku poolt määratud isikud
10.4. Seltsi likvideerimisel antakse allesjäänud varad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele või riigile või kohalikule omavalitsusele.

Mittetulundusühingu Eesti Toksikoloogia Selts põhikirja käesolev redaktsioon on kinnitatud
27. septembril 2002 Eesti Toksikoloogia Seltsi Üldkoosolekul