ETS

Uncategorized

Eesti Toksikoloogia Seltsi 2023.a. aastakoosolek ja seminar 4. mail 2023.a. REGISTREERI 20. aprilliks!

Eesti Toksikoloogia Seltsi aastakoosolek ja seminar toimub neljapäeval 4. mail 2023.a. Tartus Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuses LABRIS (Fr. R. Kreutzwaldi 30, 51006, Tartu). Manuses on täpsem informatsioon.

Tallinnast tulijatele korraldame bussi Tartusse ja tagasi. Buss alustab Tallinnast kell 9.00 ja jõuab tagasi orienteeruvalt kell 19.00.

Et teaks, kui paljudele bussi korraldada, kui suurt seminariruumi vajame ning kui palju meid lõunat sööb, palun registreeri ennast hiljemalt 20. aprilliks lingil: https://forms.gle/ppj2owaBHeYAGWvR9

Kui Sa osaleda ei saa, siis palun koosta seltsikaaslasele volitus https://tinyurl.com/y3wkkdrk

Aastakoosolek-seminari osavõtutasu on Tallinn-Tartu bussi kasutajale 15 € (osalustasu katab sõidu, lõuna, turgutuspausi) ja neile, kes ei kasuta bussi, on osavõtutasu 10 € (osalustasu katab lõuna, turgutuspausi). Üliõpilasele/mittetöötavale pensionärile on osalustasu 10 €. Palun kanda osalustasu ETSi arvele EE422200221010663766 hiljemalt 1. maiks.

Palun vaata ka üle, et oleksid tasunud seltsi aastamaksu (aastamaksu info siin: http://ets.kbfi.ee/liikmed/).

Selle aasta seminaril on meil plaanis seminar, kus liikmed tutvustavad enda või oma asutuse tegevusi toksikoloogia vallas või sellega piirnevatel aladel 10-15 minutilise ettekandega. Juhatuse poolt oleme juba mõelnud, keda soovime esinema paluda, kuid väga ootame ka seltsi liikmete ettepanekuid. Kui oleksid nõus ka teistele seltsi liikmetele oma toksikoloogiaga seonduvast tööst rääkima, siis palun anna teada:

ets@kbfi.ee

angela.ivask@ut.ee

Väga ootame ettepanekuid.

25 aastat Eesti Toksikoloogia Seltsi

Eesti Toksikoloogia Selts (ETS), http://ets.kbfi.ee/, asutati 25 aastat tagasi, 17. oktoobril 1997.a. kahekümne kolme entusiastliku keskkonnategelase, keemiku, bioloogia ning arstiteadlase või -praktiku poolt. Seltsi juhatuse esimeheks sai Dr Anne Kahru Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist, kelle sõnul oli seltsi asutamise juures suur teene Soome Toksikoloogia Ühenduse tolleaegsel esimehel Hanna Tähtil. Eesti Toksikoloogia Seltsi peamisteks tegevusteks said selle põhikirja järgi toksikoloogia suunitlusega uurimistöö, täienduskoolituse ja rahvahariduse arendamine, toksikoloogia populariseerimine, valdkondlike konverentside, diskussioonide ja õppetegevuse korraldamine. Seltsi liikmete jaoks soodustati osalemist rahvusvahelistel üritustel ning vahendati kontaktide tekkimist kolleegidega toksikoloogia lähivaldkonadest. Üks seltsi kavandatud tegevusi oli ka osalemine loodusvarade säästliku kasutamise ja keskkonnakaitsega seotud toksikoloogia alaste probleemide lahendamises.

Seltsi regulaarne tegevus on toimunud läbi seltsi liikmete üksteisega kokkuviimise ning toksikoloogia-alase informatsiooni edastamise. Selts on Euroopa Toksikoloogia Seltside Ühenduse EUROTOX liige ning olnud liikmeks ka rahvusvahelisele toksikoloogia seltside ühendusele IUTOX. Iga-aastaselt on korraldatud seltsi üldkoosolekuid, enamasti koos väljasõidu-, seminari-  või ekskursiooniga toksikoloogiaga seotud asutusse või piirkonda. Selts on korraldanud koos Skandinaavia Rakutoksikoloogia Seltsiga ka kaks rahvusvahelist konverentsi. Esimene neist toimus kohe peale seltsi asutamist 1998. aastal ning teine korraldati 2005. aastal. Mõlema konverentsi temaatikad olid üsna laiahaardelised, kattes nii in vitro toksikoloogia, biokeemilise toksikoloogia, ökotoksikoloogia kui ka keskkonnariski hindamise. IUTOXi toel toodi aastatel 2003 ja 2006 Eestisse kaks kursust, mis puudutasid hea laboritava põhimõtet toksikoloogias ning 3R strateegiat, mis kaasab loomkatsete vähendamisele suunatud tegevusi. Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektitoetuse abil on seltsi liikmete poolt koostatud ka keskkonnatoksikoloogia veebisait. Alates 2017. aastast  kuulub Eesti Toksikoloogia Selts Eesti Teaduste Akadeemiaga assotsieerunud seltside hulka. 2021. aastal korraldas selts koos Soome Toksikoloogia Seltsiga seminari keskkonnas oluliseks probleemiks olevatest ravimijääkidest ning 2022.a. korraldati koos Soome toksikoloogidega konverents väljakutsetest ja tulevikusuundadest toksikoloogias.

Seltsi 23 asutajaliikmest on tänaseks seltsi aktiivsete liikmete hulgas kümme, ent 2022. aasta seisuga on seltsis kokku 67 liiget nii akadeemilistest asutustest, riigiasutustest, meditsiiniasutustest kui ka toksikoloogia valdkonnas tegelevatest ettevõtetest.

Eesti Toksikoloogia Seltsi kontakt: ets@kbfi.ee

Angela Ivask
Eesti Toksikoloogia Seltsi esimees

2022. a. ETS üldkoosolek 30. mail kell 15:00

Tähelepanu, seltsi liikmed!

30. mail kell 15:00 algaval ETS üldkoosolekul saab seekord osaleda:
a) virtuaalselt, MS Teams-i lingi saadan samal päeval
b) KBFI seminariruumis, Akadeemia tee 23, tuba 109.

Palun täitke registreerimisvorm hiljemalt 27. mail.

Selle aasta liikmemaks makske palun enne üldkoosolekut.
liikmemaks – 15 €
või
üliõpilase/mittetöötava pensionäri liikmemaks – 8 €
Eesti Toksikoloogia Selts
Swedbank EE422200221010663766

Symposium of Finnish Society of Toxicology and Estonian Society of Toxicology

FUTURE DIRECTIONS IN TOXICOLOGY

24-25.05.2022 Tallinn

Symposium of Finnish Society of Toxicology and
Estonian Society of Toxicology

Venue: Hotel Viru, Viru Väljak 4, Tallinn

Topics: Biomonitoring, In silico toxicology, Emerging toxicants

The detailed program is available here

Registration deadline: 13.05.2022

Special rate for accommodation in Hotel Viru is available until 23.04.2022
Booking instructions will be sent in the registration confirmation.

Registration fees:  
Finnish Society of Toxicology member – free
Estonian Society of Toxicology member – 10 €
Non-member – 100 €

Registration includes a dinner on Tuesday evening 24.5.2022

If you have any questions, please contact tiedottaja(a)toksikologit.fi or ets(a)kbfi.ee

Please forward this message to anyone who might be interested.

Download: invitation, program, invitation&program

Welcome to Tallinn!

2021. aasta ETS koosolek

Seltsi koosolek ja koolituspäev toimus 29. juunil Jõgevamaal, Kalevipoja kojas. Koolituspäeva teemaks oli teaduskommunikatsioon, koolitajaks Arko Olesk. Tutvustati teaduskommunikatsiooni põhimõtteid ning viidi läbi grupitöö, kus kavandati erinevaid kommunikatsioonistrateegiad.

Image by mmmCCC from Pixabay

Webinar: Pharmaceuticals in the environment

The Finnish Society of Toxicology and the Estonian Society of Toxicology present:

30.03.2021, 14:00-16:15

Webinar: Pharmaceuticals in the environment: How to control medicinal residues and assess the potential risk?

The deadline for registration was 26.3.2021
The link to the online meeting will was sent to registered participants on 29.03.2021

Program

14:00-14:05    Opening words, Villem Aruoja, EST/Greta Waissi, FST

14:05-14:35     Pharmaceuticals in the Baltic Sea Region – emissions, consumption and environmental risks. Mailis Laht, Estonian Environmental Research Centre

14:35-15:05     Bioaccumulation and adverse effects of environmental drug residues in nontarget species. Tiina Sikanen, University of Helsinki

15:05-15:35     Degradation of pharmaceutical residues in sewage sludge compost – recent studies in Estonia. Egge Haiba, Tallinn University of Technology

15:35-16:00     Decreasing the emissions of pharmaceuticals in the Baltic Sea region. Noora Perkola, Finnish Environment Institute

16:00-16:15    Panel discussion, moderator: Pertti Pellinen, Finnish Medicines Agency Fimea 

Organizing committee:
Greta Waissi (FST)
Marjo Pusenius (FST)
Selma Mahiout (FST)
Pertti Pellinen (FST)
Angela Ivask (EST)
Villem Aruoja (EST)

Abstracts

Pharmaceuticals in the Baltic Sea Region – emissions, consumption and environmental risks

Mailis Laht, Estonian Environmental Research Centre

The presentation will give an overview of resent studies about pharmaceuticals consumption, emissions to the environment and the environmental risks associated with their environmental levels in the Baltic Sea Region. Most of the data presented is from the project Clear Waters from Pharmaceuticals (CWPharma) funded by the EU’s Interreg Baltic Sea Region Programme1. Other data collection programs and results about pharmaceutical levels for Estonia are presented as well.

1 Reports of Work Package 2 – Comprehensive status of pharmaceuticals – improved knowledge on consumption, emissions, environmental levels and risks of pharmaceuticals Ek Henning, H. et al. https://www.cwpharma.fi/en-US/Publications

Bioaccumulation and adverse effects of environmental drug residues in nontarget species

Tiina Sikanen, University of Helsinki

Pharmaceutical residues are ubiquitous in the aquatic environment with remarkably high concentrations of especially antibiotics and analgesics. The global megatrends (population growth, ageing, pandemics) further increase the consumption of medicines and their human excretions to the sewage. In the environment, the residues can be taken up by the wildlife (non-target) species, many of which express orthologs of human drug targets and thus suffer from similar toxicologic response as man. Unless effectively eliminated, the residues can bioconcentrate and exceed the lethal dose. This presentation recapitulates the adverse effects assessment in nontarget species, with emphasis on non-regulatory in silico and in vitro approaches.

Degradation of pharmaceutical residues in sewage sludge and compost

Egge Haiba, Tallinn University of Technology

The presentation will give an overview of the recent studies on the degradation of pharmaceutical residues in sewage sludge compost and their concentrations in the sludge and soil in the Baltic Sea Region. Most of the data presented is from the projects carried out at Taltech Tartu College funded by the Environmental Investment Centre of Estonia. The rest of the data presented is from the project Clear Waters from Pharmaceuticals (CWPharma) funded by the EU Interreg Baltic Sea Region Programme.

Decreasing the emissions of pharmaceuticals in the Baltic Sea region

Noora Perkola, Finnish Environment Institute

The emissions of active pharmaceutical ingredients pose a threat to Baltic Sea region environment. CWPharma project, funded by EU’s Interreg Baltic Sea Region program, evaluated the efficiency of several emission reduction measures. Based on the evaluation, CWPharma made an action plan to reduce pharmaceutical emissions in the Baltic Sea region. To manage and decrease the emissions, a combination of different types of measures is needed, targeting different phases of the pharmaceutical lifecycle.

Program and abstracts in pdf

https://pixabay.com/illustrations/medications-capsules-pills-medicine-1628372/
Image by mmmCCC from Pixabay

2020 veebruaris toimus ETS koosolek

2020. aasta veebruaris toimus seltsi koosolek koos külastusega Ida-Viru keemiatööstuse
ettevõtetesse Eastman Specialties (ES) ja Viru Keemia Grupp (VKG). ES ohutusjuht
Mihhail Grištšenko tegi ülevaate bensoehappe ja plastifikaatorite tootmisest Kohtla-
Järve tehases. VKG keskkonna vanemspetsialist Merilin Keerme rääkis
kemikaaliohutusest VKG-s, projektijuht Kitty Treimann REACH määrusega
seonduvast. Seltsi poolt tutvustas Villem Aruoja põlevkivi toksikoloogiaga seotud
uuringuid.

Seltsi 2019. aasta koosolek toimus koos konverentsiga „Kemikaalid keskkonnas ja inimese biomonitooring“ 

Seltsi 2019. a. koosolek toimus koos konverentsiga „Kemikaalid keskkonnas ja inimese biomonitooring“  7.-8. juunil Nelijärvel. Konverentsist võtsid lisaks seltsi liikmetele osa Sotsiaalministeeriumi, Tööinspektsiooni, Tartu Ülikooli ja Terviseameti töötajad ja ka mõned doktorandid väljastpoolt seltsi. Ka esinejate hulgas oli nii seltsi liikmeid kui ka külalislektoreid.

Marike Kolossa-Gehring, Saksa Keskkonnaagentuurist andis (videoülekande
vahendusel) ülevaate EL võrgustikust HBM4EU, mis on peamiselt EL riike ühendav
partnerlus, mille eesmärgiks on luua ühtne süsteem inimese biomonitooringu
läbiviimiseks, sh proovide kogumise süsteem, proovianalüüsi metoodika, samuti
andmeplatvorm ning andmevahetuse mehhanism. Tänaseks hetkeks on projekti raames kogutud enamasti võrgustiku liikmesriikides juba käimasolevate või lõppenud projektide tulemusi ning paika on pandud ka proovide kogumise ning analüüsimise plaan tulevikuks.
Toomas Veidebaum Tervise Arengu Instituudist andis ülevaate biomonitooringu
põhimõtetest, olulistest aspektidest, mida biomonitooringu läbiviimise puhul jälgida ning millele eelnevat mõelda, sealhulgas andmete tõlgendamise küsimustest.
Kai Klein Balti Keskkonnafoorumist tutvustas 2015.a. valminud uuringut võimalike saasteainete: ftalaadid, polübroomitud difenüüleetrid, perfluoroühendid, sisaldust veres, õhus, kodutolmus ja toodetes. Näiteks ftalaatide kehavedelike kontsentratsioonide ning plasttoodete kasutamise vahel leiti selge seos. Toodetes vaadeldi ka formaldehüüdi sisaldust ning mitmetest lastele mõeldud toodetest leiti formaldehüüdi lubatust rohkem. Uuring oli esimene piloot, mis vaatles nn tavakeskkonnas olevate saasteainete
kontsentratsioone lisaks keskkonnale endale ka inimese organismis.
Hans Orru Tartu Ülikoolist andis ülevaate käimasolevast uuringust, mille eesmärgiks on selgitada välja metoodika biomonitooringu läbiviimiseks põlevkivisektoriga kokkupuutuvate inimeste seas. Hetkel tegeleb projekt sobivate biomarkerite tuvastamisega ning projekti lõpuks peaksid valmima soovitused biomarkerite valikuks ja kasutamiseks rahvastikupõhises biomonitooringus.
Mailis Laht Keskkonnauuringute Keskusest andis ülevaate Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi rakenduskava raames kalades uuritavatest saasteainetest (raskmetallid, dioksiinid, PCB-d). Vaadeldi kokku 7 kalaliiki, mis enamasti püütud Soome lahest, ent ka jõesuudmetest (jõesilm) ning Liivi lahest. Seni analüüsitud kalade tulemused näitavad, et plii, dioksiinide, elavhõbeda kontsentratsioonid kalades ei ületa piirnorme, samas aga oli Läänemere seisund elavhõbeda suhtes üldiselt halb. Sama võib öelda ka uuritud Purtse ja Rannapungerja jõgede kohta, kus viimases oli ka kaadmiumi kontsentratsioon oluliselt üle piirnormi.
Mare Oder Terviseametist tõi praktilisi näiteid tavakasutuses olevatest ohtlikumatest kemikaalidest. Suurem osa mürgistusjuhte on seotud tavakasutuses olevate kemikaalidega, mille ohtlikkust inimesed ei taju või lihtsalt toodete segiajamise tõttu.
Maarika Haidak Sotsiaalministeeriumist rääkis kemikaalidest töökeskkonna-alases õiguses.
Viive Pille Põhja-Eesti Regionaalhaiglast tõi elulise näite pestitsiididega seotud
töötervishoiu juhtumist, millest selgus, et sageli ei oma ka tööandjad ise ülevaadet oma valdkonnas kasutatavatest kemikaalidest ning ei tea nende ohtlikkusest. Enamasti on töötajad selles osas juhendamata.
Galina Zemtsovskaja Põhja-Eesti Regionaalhaiglast rääkis plii biomonitooringust
töötervishoius ning vastavatest juhendmaterjalidest. Tallinna Tehnikaülikooli vanemteaduri  ettekanne puudutas kvaliteedinäitajate poolest ebasobiva joogivee puhastamise võimalusi.

Ettekannetele järgnes arutelu „Lähituleviku plaanid ja võimalused Eestis seoses
biomonitooringuga“, mis käis järgmiste küsimuste ümber: Milline on biomonitooringu võimekus Eestis? Missuguseid võimalusi pakub biomonitooring erinevatele osapooltele (avalikkus, teadlased, poliitikakujundajad jne)? Milline potentsiaal on biomonitooringul tulevikus (Eesti, Euroopa ning globaalsel tasemel)? Arutelu tulemusel jõuti järeldusele, et Eestil oleks kindlasti kasulik osa võtta Euroopa biomonitooringu-alastest tegevustest, ent tuleks tegutseda läbimõeldult. Soovitati ellu kutsuda biomonitooringu programm, mille raames toimuks koordineeritult proovide kogumine. Ühe mõttena pakuti biomonitooringuks kasutada juba olemasolevaid biopankade proove, ent selle puudusena toodi välja, et iga proovi jaoks oleks tarvis spetsiifilist kogumismetoodikat. Diskuteeriti ka biomonitooringu termini üle ning soovitati võimalusel kasutada „bioloogilist seiret“.