ETS

Laura Kaarma

Eesti Toksikoloogia Seltsi infokiri nr. 2

Lugupeetud Eesti Toksikoloogia Seltsi liige!

Käesolev on järjekorras teine Eesti Toksikoloogia Seltsi infokiri, mille eesmärk on anda liikmetele ülevaade seltsi tegevusest ning kajastada uudiseid. Käesolevast numbrist võite muuhulgas lugeda intervjuusid seltsi liikmetega, kes esinesid ka meie selle aasta koosolekul: Randel Kreitsberg ja Mailis Laht. Suur tänu neile oma mõtteid jagamast!

Infokirja leiad siit: ETS infokiri 2_2023

Muu Eesti Toksikoloogia Seltsi puudutav informatsioon on väljas ka seltsi kodulehel:

https://kbfi.ee/ets/

Head lugemist!

Ilusat suve soovides

Angela Ivask Eesti Toksikoloogia Seltsi esimees

Eesti Toksikoloogia Seltsi 2023.a. aastakoosolek ja seminar 4. mail 2023.a. REGISTREERI 20. aprilliks!

Eesti Toksikoloogia Seltsi aastakoosolek ja seminar toimub neljapäeval 4. mail 2023.a. Tartus Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuses LABRIS (Fr. R. Kreutzwaldi 30, 51006, Tartu). Manuses on täpsem informatsioon.

Tallinnast tulijatele korraldame bussi Tartusse ja tagasi. Buss alustab Tallinnast kell 9.00 ja jõuab tagasi orienteeruvalt kell 19.00.

Et teaks, kui paljudele bussi korraldada, kui suurt seminariruumi vajame ning kui palju meid lõunat sööb, palun registreeri ennast hiljemalt 20. aprilliks lingil: https://forms.gle/ppj2owaBHeYAGWvR9

Kui Sa osaleda ei saa, siis palun koosta seltsikaaslasele volitus https://tinyurl.com/y3wkkdrk

Aastakoosolek-seminari osavõtutasu on Tallinn-Tartu bussi kasutajale 15 € (osalustasu katab sõidu, lõuna, turgutuspausi) ja neile, kes ei kasuta bussi, on osavõtutasu 10 € (osalustasu katab lõuna, turgutuspausi). Üliõpilasele/mittetöötavale pensionärile on osalustasu 10 €. Palun kanda osalustasu ETSi arvele EE422200221010663766 hiljemalt 1. maiks.

Palun vaata ka üle, et oleksid tasunud seltsi aastamaksu (aastamaksu info siin: http://ets.kbfi.ee/liikmed/).

Selle aasta seminaril on meil plaanis seminar, kus liikmed tutvustavad enda või oma asutuse tegevusi toksikoloogia vallas või sellega piirnevatel aladel 10-15 minutilise ettekandega. Juhatuse poolt oleme juba mõelnud, keda soovime esinema paluda, kuid väga ootame ka seltsi liikmete ettepanekuid. Kui oleksid nõus ka teistele seltsi liikmetele oma toksikoloogiaga seonduvast tööst rääkima, siis palun anna teada:

ets@kbfi.ee

angela.ivask@ut.ee

Väga ootame ettepanekuid.

25 aastat Eesti Toksikoloogia Seltsi

Eesti Toksikoloogia Selts (ETS), http://ets.kbfi.ee/, asutati 25 aastat tagasi, 17. oktoobril 1997.a. kahekümne kolme entusiastliku keskkonnategelase, keemiku, bioloogia ning arstiteadlase või -praktiku poolt. Seltsi juhatuse esimeheks sai Dr Anne Kahru Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist, kelle sõnul oli seltsi asutamise juures suur teene Soome Toksikoloogia Ühenduse tolleaegsel esimehel Hanna Tähtil. Eesti Toksikoloogia Seltsi peamisteks tegevusteks said selle põhikirja järgi toksikoloogia suunitlusega uurimistöö, täienduskoolituse ja rahvahariduse arendamine, toksikoloogia populariseerimine, valdkondlike konverentside, diskussioonide ja õppetegevuse korraldamine. Seltsi liikmete jaoks soodustati osalemist rahvusvahelistel üritustel ning vahendati kontaktide tekkimist kolleegidega toksikoloogia lähivaldkonadest. Üks seltsi kavandatud tegevusi oli ka osalemine loodusvarade säästliku kasutamise ja keskkonnakaitsega seotud toksikoloogia alaste probleemide lahendamises.

Seltsi regulaarne tegevus on toimunud läbi seltsi liikmete üksteisega kokkuviimise ning toksikoloogia-alase informatsiooni edastamise. Selts on Euroopa Toksikoloogia Seltside Ühenduse EUROTOX liige ning olnud liikmeks ka rahvusvahelisele toksikoloogia seltside ühendusele IUTOX. Iga-aastaselt on korraldatud seltsi üldkoosolekuid, enamasti koos väljasõidu-, seminari-  või ekskursiooniga toksikoloogiaga seotud asutusse või piirkonda. Selts on korraldanud koos Skandinaavia Rakutoksikoloogia Seltsiga ka kaks rahvusvahelist konverentsi. Esimene neist toimus kohe peale seltsi asutamist 1998. aastal ning teine korraldati 2005. aastal. Mõlema konverentsi temaatikad olid üsna laiahaardelised, kattes nii in vitro toksikoloogia, biokeemilise toksikoloogia, ökotoksikoloogia kui ka keskkonnariski hindamise. IUTOXi toel toodi aastatel 2003 ja 2006 Eestisse kaks kursust, mis puudutasid hea laboritava põhimõtet toksikoloogias ning 3R strateegiat, mis kaasab loomkatsete vähendamisele suunatud tegevusi. Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektitoetuse abil on seltsi liikmete poolt koostatud ka keskkonnatoksikoloogia veebisait. Alates 2017. aastast  kuulub Eesti Toksikoloogia Selts Eesti Teaduste Akadeemiaga assotsieerunud seltside hulka. 2021. aastal korraldas selts koos Soome Toksikoloogia Seltsiga seminari keskkonnas oluliseks probleemiks olevatest ravimijääkidest ning 2022.a. korraldati koos Soome toksikoloogidega konverents väljakutsetest ja tulevikusuundadest toksikoloogias.

Seltsi 23 asutajaliikmest on tänaseks seltsi aktiivsete liikmete hulgas kümme, ent 2022. aasta seisuga on seltsis kokku 67 liiget nii akadeemilistest asutustest, riigiasutustest, meditsiiniasutustest kui ka toksikoloogia valdkonnas tegelevatest ettevõtetest.

Eesti Toksikoloogia Seltsi kontakt: ets@kbfi.ee

Angela Ivask
Eesti Toksikoloogia Seltsi esimees

2021. aasta ETS koosolek

Seltsi koosolek ja koolituspäev toimus 29. juunil Jõgevamaal, Kalevipoja kojas. Koolituspäeva teemaks oli teaduskommunikatsioon, koolitajaks Arko Olesk. Tutvustati teaduskommunikatsiooni põhimõtteid ning viidi läbi grupitöö, kus kavandati erinevaid kommunikatsioonistrateegiad.

2020 veebruaris toimus ETS koosolek

2020. aasta veebruaris toimus seltsi koosolek koos külastusega Ida-Viru keemiatööstuse
ettevõtetesse Eastman Specialties (ES) ja Viru Keemia Grupp (VKG). ES ohutusjuht
Mihhail Grištšenko tegi ülevaate bensoehappe ja plastifikaatorite tootmisest Kohtla-
Järve tehases. VKG keskkonna vanemspetsialist Merilin Keerme rääkis
kemikaaliohutusest VKG-s, projektijuht Kitty Treimann REACH määrusega
seonduvast. Seltsi poolt tutvustas Villem Aruoja põlevkivi toksikoloogiaga seotud
uuringuid.

Seltsi 2019. aasta koosolek toimus koos konverentsiga „Kemikaalid keskkonnas ja inimese biomonitooring“ 

Seltsi 2019. a. koosolek toimus koos konverentsiga „Kemikaalid keskkonnas ja inimese biomonitooring“  7.-8. juunil Nelijärvel. Konverentsist võtsid lisaks seltsi liikmetele osa Sotsiaalministeeriumi, Tööinspektsiooni, Tartu Ülikooli ja Terviseameti töötajad ja ka mõned doktorandid väljastpoolt seltsi. Ka esinejate hulgas oli nii seltsi liikmeid kui ka külalislektoreid.

Marike Kolossa-Gehring, Saksa Keskkonnaagentuurist andis (videoülekande
vahendusel) ülevaate EL võrgustikust HBM4EU, mis on peamiselt EL riike ühendav
partnerlus, mille eesmärgiks on luua ühtne süsteem inimese biomonitooringu
läbiviimiseks, sh proovide kogumise süsteem, proovianalüüsi metoodika, samuti
andmeplatvorm ning andmevahetuse mehhanism. Tänaseks hetkeks on projekti raames kogutud enamasti võrgustiku liikmesriikides juba käimasolevate või lõppenud projektide tulemusi ning paika on pandud ka proovide kogumise ning analüüsimise plaan tulevikuks.
Toomas Veidebaum Tervise Arengu Instituudist andis ülevaate biomonitooringu
põhimõtetest, olulistest aspektidest, mida biomonitooringu läbiviimise puhul jälgida ning millele eelnevat mõelda, sealhulgas andmete tõlgendamise küsimustest.
Kai Klein Balti Keskkonnafoorumist tutvustas 2015.a. valminud uuringut võimalike saasteainete: ftalaadid, polübroomitud difenüüleetrid, perfluoroühendid, sisaldust veres, õhus, kodutolmus ja toodetes. Näiteks ftalaatide kehavedelike kontsentratsioonide ning plasttoodete kasutamise vahel leiti selge seos. Toodetes vaadeldi ka formaldehüüdi sisaldust ning mitmetest lastele mõeldud toodetest leiti formaldehüüdi lubatust rohkem. Uuring oli esimene piloot, mis vaatles nn tavakeskkonnas olevate saasteainete
kontsentratsioone lisaks keskkonnale endale ka inimese organismis.
Hans Orru Tartu Ülikoolist andis ülevaate käimasolevast uuringust, mille eesmärgiks on selgitada välja metoodika biomonitooringu läbiviimiseks põlevkivisektoriga kokkupuutuvate inimeste seas. Hetkel tegeleb projekt sobivate biomarkerite tuvastamisega ning projekti lõpuks peaksid valmima soovitused biomarkerite valikuks ja kasutamiseks rahvastikupõhises biomonitooringus.
Mailis Laht Keskkonnauuringute Keskusest andis ülevaate Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi rakenduskava raames kalades uuritavatest saasteainetest (raskmetallid, dioksiinid, PCB-d). Vaadeldi kokku 7 kalaliiki, mis enamasti püütud Soome lahest, ent ka jõesuudmetest (jõesilm) ning Liivi lahest. Seni analüüsitud kalade tulemused näitavad, et plii, dioksiinide, elavhõbeda kontsentratsioonid kalades ei ületa piirnorme, samas aga oli Läänemere seisund elavhõbeda suhtes üldiselt halb. Sama võib öelda ka uuritud Purtse ja Rannapungerja jõgede kohta, kus viimases oli ka kaadmiumi kontsentratsioon oluliselt üle piirnormi.
Mare Oder Terviseametist tõi praktilisi näiteid tavakasutuses olevatest ohtlikumatest kemikaalidest. Suurem osa mürgistusjuhte on seotud tavakasutuses olevate kemikaalidega, mille ohtlikkust inimesed ei taju või lihtsalt toodete segiajamise tõttu.
Maarika Haidak Sotsiaalministeeriumist rääkis kemikaalidest töökeskkonna-alases õiguses.
Viive Pille Põhja-Eesti Regionaalhaiglast tõi elulise näite pestitsiididega seotud
töötervishoiu juhtumist, millest selgus, et sageli ei oma ka tööandjad ise ülevaadet oma valdkonnas kasutatavatest kemikaalidest ning ei tea nende ohtlikkusest. Enamasti on töötajad selles osas juhendamata.
Galina Zemtsovskaja Põhja-Eesti Regionaalhaiglast rääkis plii biomonitooringust
töötervishoius ning vastavatest juhendmaterjalidest. Tallinna Tehnikaülikooli vanemteaduri  ettekanne puudutas kvaliteedinäitajate poolest ebasobiva joogivee puhastamise võimalusi.

Ettekannetele järgnes arutelu „Lähituleviku plaanid ja võimalused Eestis seoses
biomonitooringuga“, mis käis järgmiste küsimuste ümber: Milline on biomonitooringu võimekus Eestis? Missuguseid võimalusi pakub biomonitooring erinevatele osapooltele (avalikkus, teadlased, poliitikakujundajad jne)? Milline potentsiaal on biomonitooringul tulevikus (Eesti, Euroopa ning globaalsel tasemel)? Arutelu tulemusel jõuti järeldusele, et Eestil oleks kindlasti kasulik osa võtta Euroopa biomonitooringu-alastest tegevustest, ent tuleks tegutseda läbimõeldult. Soovitati ellu kutsuda biomonitooringu programm, mille raames toimuks koordineeritult proovide kogumine. Ühe mõttena pakuti biomonitooringuks kasutada juba olemasolevaid biopankade proove, ent selle puudusena toodi välja, et iga proovi jaoks oleks tarvis spetsiifilist kogumismetoodikat. Diskuteeriti ka biomonitooringu termini üle ning soovitati võimalusel kasutada „bioloogilist seiret“.

Toksikoloogia-alasest haridusest Eestis

Btox

Üks osa toksikoloogia-alasest haridusest Eestis oli aastatel 2002-2005 Uppsala Ülikooli poolt korraldatud Btox kursus.BTox ehk Rootsi-Balti ühisprojekti eesmärk oli toksikoloogiaalaste (inimese- kui ka ökotoksikoloogia) teadmiste edendamine nii riigiasutuste spetsialistide kui ka haridus- ja teadusasutuste inimeste seas.
Vastava koolituse läbinud inimesed said üldteadmised inimese-ja ökotoksikoloogias ning riski hindamise valdkonnas. Kursus toimus erinevatel tasmetel: algkoolituse tasemel (C kursus), kuid samuti magistriõppe tasemel (B kursused).

Eestist oli kursusel osalejaid 28.